Silmaringi küsimused

Üldiselt ma ei eelda, et ameeriklased Euroopa või veel vähem Eesti asjadest teavad. Mitte et see mind üleüldse kunagi väga häirinud oleks või et ma seda üleüldse kunagi eeldanud oleks. Pigem nii lihtsalt on ja it´s OK. Niisamuti ma ei eelda, et eestlased erinevate maade mõõt-, mahu- või pikkusühikuid teisendada oskaks. Näiteks Fahrenheit Celsiuseks või naelad kilodeks või gallonid liitriteks. Ise olen nende teemadega olude sunnil kokku puutunud ning seega on ülevaade erinevate ühikute suhetest enam vähem olemas. Tõsi, Fahrenheit-Celsius suhe on jätkuvalt pisut segane.

Eks see ongi suuresti silmaringi küsimus, kui palju keegi erinevatele kultuuridele omistatavaid nähtusi teab või mitte. Mind on õnnistatud tarkade sõpradega ning viisakat kohvikulaua vestlust pidades võiksime puudutada paljusid maailmas aktuaalseid teemasid ja ma olen kindel, et vähemalt minu sõprade puhul ei piirdu erinevad mõõtühikutealased teadmised oskusega konverteerida USA kinganumber Euroopa kinganumbriks.

Kunagi põhjustasin aga järelemõtlematult oma imekaunile, hoolivale, kõige ja kõikide pärast muretsevale ämmale tõelise psühhotrauma. Olime tal New Yorkis külas, Bill oli kusagil ära. Mõtlesin, et ma ei taha lihtsalt toas istuda ning otsustasin toona oma veel beebiealise lapsega õue jalutama minna. Et ämm koju naastes ei muretseks, viskasin veel kiirelt köögilauale kirjakese.

LÄKSIME JALUTAMA. TULEME TAGASI UMBES 16.00.

See oli viga... Kui me tõepoolest umbes kl. 16.00 naasime, leidsime eest täiesti endast väljas, ahastava ämma. Numbrikombinatsioon 16.00 oli tema jaoks sedavõrd abstraktne ning vaeseke tõlgendas minu kirja nii, et võib juhtuda, et me ei tulegi enam kunagi tagasi. Ei aidanud ka telefonikõned tuttavatele. Keegi ei osanud koodi dešifreerida. Kõige lähemale jõudis õigele vastusele Billi vend, kes teadis, et tegemist on militaarse ajaühikuga, aga mis täpsemalt peitub 16.00 numbrikombinatsiooni taga, ei osanud ka tema öelda.

Siin metsas olles tuli aga ühel õhtul meile naabrimees Bob külla. Bob on 70-ndates pealtnäha selline keskmine prillide ja vuntsiga ameeriklane. Bob hakkas mulle rääkima oma koerast: „Kati, ma väga sooviksin, et sa saaksid mu koeraga tuttavaks. Aga ma pean sind hoiatama, ta on väga suur – noh nii umbes 85 naela.“ Jõudsin veel vahele torgata kohustusliku „wow“, kui Bob jätkas.

„Vabanda, ma ei mõelnud, et sa ei pruugi teada, mis on naelad. 85 naela on noh umbes nii 38 kilo.“

PAHH! Kust see nüüd tuli?!? Minu ees seisab keskmisest keskmisem lumivalgetes botastes ja nokamütsiga ameeriklane ning konverteerib naelad kilodeks n.ö. puusalt!

Sel õhtul ei olnud see kaugeltki mitte viimane teema, mis mind heas mõttes kulmu kergitama pani. Vot selline pärl on meil siin metsade ja mägede vahel :).

Nüüd aga teile kodune ülesanne. Meil siin lubab lähipäevadel 95 kraadi sooja. Ei tea, kui palju see küll Celsiuse järgi võiks olla ;)?